RETSEPT: MINU LEMMIK SALAT

Tsau! Tahtsin teile näidata ühte minu lemmikut sööki. Selleks on üks imelihtne salat. Teen seda tegelikult üsnagi tihti, hihihi :)  Ja vahel on koostisosadeks erinevad asjad. (oleneb mis mul tol hetkel külmkapist leida on). Aga sellepärast ongi see alati nii hea! Ei tüdine ära :)

Seekord kasutasin ma salatis selliseid tooteid:

*Roheline salat

*Porgand

*Kirss-tomatid

*Brokoli

*Väikesed peekoni tükid

*Sibul

*Kõrvitsaseemned (aga pistaatsia pähklid on parimad!)

Salati kastmeks kasutan ALATI:

*Sinep, aga mitte see tavaline, vaid nende sinepi seemnetega (pr. keeles moutarde a l'ancienne - vanaaegne sinep??? :D)

*Õli (võib ka oliiviõli, aga ma pole suur fänn)

*Balsami äädikas

Ilmselgelt siin suurt õpetust pole, kõik ära pesta, tükeldada viilutada. Peekon ära praadida. Brokoli ma kallasin lihtsalt keeva veega üle ja jätsin paariks minutiks sinna seisma. Kaste...noh selle tegemine on nii kerge aga samas ei oska täpseid koguseid öelda. See on kindlasti maitse asi! Nt minule meeldib kui on natuke seda balsamiäädikat rohkem tunda, aga mõni jällegist ei talu seda väga. Seega ma ei tea, alustage ühest tee lusikatäiest sinepist, ja siis hakkake õli ja balsamiääädikat juurde segama. Soovitan ka soola ja pipart sinna kastmesse panna! :) Segage kõik kokku ja ongi valma! Bon Appetit!

HARJUTAMINE TEEB MEISTRIKS || NEW CAMERA

Nimelt sain ma sünnipäevaks endale kaamera...Jah, päris täitsa oma ilusa korraliku kaamera. Olin üsnagi shokis. Aga olen lihtsalt üli õnnelik. Sest et tegelikult mitu kuud kogusin ma ise raha, et suvel endale üks korralik kaamera osta. Aga siis läks nati teisiti lood, ja me kolisime ja see raha läks muude asjade taha...Aga mu kallis poisssõber teadis, kui väga ma kaamerat tahtsin... Ja kui uskumatu see ka poleks, sellle ta mulle kinkiski... Tulid suured pisarad ja zero words, sest olin ausalt sõnatu. Aga ütlesin, et kui tänulik ma olin (ja siiamaani ütlen, et olen). 

Seekordne postitus tulebki lihtsalt piltidest, mis olen nüüd paari päeva jooksul teinud. Niisama siuksed katsetus, kaamera avastamis pildid. :) NIII PÕNEEEEV!! (vähemalt minul, hihihihiih)

Andke teada, mis te arvate :) Tahaksin ka teie arvamust teada :) Kirjutage julgelt!

Marta :)

RESTORAN: KÖLERI 2 || EARLY BD-CELEBRATIONS

Kukuu! Olen nüüd nati aega eemal olnud. Palju oli tegemist! Kuna laupäeval sõitsin tagasi koju, Prantsusmaale, siis enne seda oli vaja veel viimaseid kohtamisi teha jne :)

Ja noh, kuna pühapäeval, ehk siis eile, oli mu sünnipäev, siis käisimegi Mariliga kolmapäeval väiksel dinneril. Tähistasime mu sünnat ja lisaks, see oli ka viimane kord aega veeta enne järgmist korda, kui Eesti tulen.. või ehk vastupidi ;)

Otsutasime minna sellisesse restorani nagu Köleri 2. Menüü tundus sobivate hindadega ja polnud väga kaugel kaa. Trammiga sai kohe sinna sõidetud. 

Kohake oli nii armas! Mulle nii meeldis nende vibe seal. Ala oli üsna suur, seega oligi kohe lauda istudes probleem. Selline tunne, nagu nad oleksid meid unustanud sinna.. Menüü küll toodi lauda, aga minu arust me ootasime kuskil 15 minutit, et keegi tuleks tellimust võtma. Lõpuks läksime küsisime, et kas peame baarist tellima, või tuleb keegi lauda. Siis kohe keegi tuli ja võttis lauast meil tellimuse :D

Mina valisin endale sinimerekarbid ja Marili valis grillitud kohafilee keedukartulite ja värske salatiga.

Minu toit oli imeline, polnud ühtegi halba sõna öelda. Marilil aga läks nati nihu. Nimelt oli tema kala seest  täiesti toores, ja pidi tagasi saatma, et nad uuesti läbi grilliks. Aga lõpuks oli siiski maitsev tal see kala! :)

Muidugi võtsime ka magustoitu, mm! Mina võtsin rabarberi-crumble koos jäätisega, ning Marili võttis sokolaadi koogi. Jällegist minu oma oli väga maitsev (aga pagana tuline!) ja Marili kook oli küll midagi teist kui me arvasime, aga pole hullu!

Lõpp-kokkuvõttes oli siiski mõnus. See restoran on väga sellise sooja ja koduse feelinguga :) Toit oli maitsev ja vein kah! Teenindus oli küll aeglane, kuid see tüdruk, kes meid teenindas oli siiski väga armas ja sõbralik!

Kas te olete käinud selles restoranis? Millised olid teie kogemused ja mis te arvate sellest kohast? :)

Varsti püüan ka järgmise portsu meie väiksest fotoshuutist üles panna, seega stay tuned! :)

Marta.

DIY PROJEKTI IDEE - TEHA VÕI MITTE?

Okei, mingi aeg tagasi leidsin pinterestist ühe toreda pildikese. See muidugi kohe inspireeris mind. Tegu on köögi pildiga. Seal on köögi seinaplaadid nii toredalt tehtud, kõik on erinevad ja segamini pantud. Igatahes, mul tekkis kohe idee, et ma võiks ju enda kodus kaa nii teha. Mul on ideaalselt olemas valged seinaplaanid köögis, ja see annaks kohe vunksi juurde! Saaksin ju ise maalida.

Olen aru saanud, et ma ei saa ise ka aru mis stiil minu maitse oleks... Olen palju pinterestis ringi hulkunud, ja näinud no niiii ilusaid ja inspireerivaid fotosid kodudest. Küll on sellised minimalistlikud, üleni valged modernsed - nice! Siis on veits siuke boho-style, seal samas vaatan nagu, arggh, retro-stiil on ju nii khuul! Kuid samas olen ma ikka täielik it's-all-about-the-colours inimene. Sellepärast ka see köögi seinaplaatide mõte! Tahaks, et mu kodu oleks kõike-kõike-kõike!

Okei, mulle meeldivad mingil määral need modernselt minimalistlikult kodud, aga see pole ju tegelikult kodune? Mulle meeldib, kui on näha ja tunda, et kodus on ikka elu ka sees. 

Jällegist toon näite, et see tore seinaplaatide idee, mulle annaks see tunde, et ma kohe tahan sinna kööki minna ja süüa teha. Seal on ju nii mõnus ja hubane ja rõõmus olla. Kui oleks minimalistlik, siis ma nagu ei julgekski kohe süüa teha, teeb veel rokaseks seal midagi :)

Ok, ma nüüd kaldusin teemast ikka väga välja. Mu mõte oli ikkagist arutada, et kuidas ma saaksin need seinaplaadid tehtud. Mul on ju üürikorter, ehk et mul pole tegelikult õigust selliseid asju ju teha. Siis mõtlesin, aga et välja kolides saaks ju ära pesta. Aga siis läheks pestes ju kõik vuugi sisse? Noh, aga kui  akrüülvärvidega teha, siis saaks ju lihtsalt maha kraapida? Samas siis jälle võib ju plaadid ära kriimustada... Oh jesus, help me. Vahel ma olen ikka niiiiii otsustus võimetu. Kas võtta see risk või mitte? :D Või äkki lihtsalt kannatlikult ära oodata, kuni ma kunagi oma kodu saan?? :D

Andke abi! Äkki tuleb teil mingi geniaalne idee, kuidas seda teha nii, et korteriomanik pärast sellest midagi aru ei saa! :D Mis te üldse arvate sellest ideest? Minu arvates tuleks üks eriti tore DIY projekt!

Siin veel mõned toredad ideed, kuidas seda sama stiili ära saaks kasutada. Mis te arvate?

all pictures via Pinterest

WEARING FROUFROU || PHOTOSHOOT WITH BESTIE

Paar päeva tagasi käisime Mariliga koos väiksel fotoshuudil. Pildistasime üles mu õe Froufrou (<-- tšeki järgi) seelikud ja niisama tegime supercoole pilte (enamus siiski minu tehtud Marilist, sest teda on lihtsalt imeline pildistada)

Siis, kui keskas alles käisime, tegime koguaeg fotoshuute. See oli meie jaoks täiesti tavaline iga nädalane tegevus. Nüüd aga, elades Prantsusmaal, pole me saanud Mariliga käia pildistamas umbes kolm aastat....Oiii, kuidas ma olen igatsenud :) Ja noh, nüüd annab see suur ajavahe ka tunda. Ma ei oska enam väga kaamera ees olla, ei tunne end nii mugavalt. :( Kahju! Aga nii mõnus ja tore oli ikkagi. Me teeme parima tiimi koos! :)

Siin aga esimene ports pilte, kandes oma õe seelikut nimega Valge Luik. :) Võib öelda küll, et väikese Luikede Järve seelik ta on! Lisaks kannan särki, mis oli algselt mingisugune täiesti tavaline H&M särk, millel lõikasin varrukad ära ja tegin õe žablooniga endale armsa hundikese peale! Väike DIY, ütleme nii :)

Mis te arvate? :) 

PIGEM KARTA, KUI KAHETSEDA - või siis - WHO GIVES A CRAP?

Ma mõtlesin seekord kirjutada millestki hoopis muust. Asun kohe asja juurde, sest et ei oska midagi muud nagu alustuseks kirjutada :)

Mina ja mu õde olime üleeile sellises veidras olukorras. Olin õe juures, kell oli juba kuskil 12 öösel, vaatasime filmi telekast. Järsku aknast panin tähele, et imelik, keegi teeb vist lõket kuskil 2km kauguselt majast.. Imelik oli see seepärast, et õues sadas ladinal vihma. Et pidi ikka kõva lõke olema, et nimodi vihma käes seista? Teadmiseks, et õe maja taga on suur lagendik.

Noh, ma ikka jälgisin seda tuld nati aega, ütlesin õele kaa, et jube imelik. Siis hakkasime õega kohe koos jälgima. Läksime teisele korrusele, et seal on paremini näha. Ja no ausõna, see lõke/leek/tuli misiganes see oli, läks muudkui kõrgemaks. Tossu tuli ja puha! Noh, ja siis tuligi siuke tunne, et kas peaks igaksjuhuks helistama äkki või äkki keegi juba on helistanud või äkki pole vaja, äkki me lihtsalt teeme väiksest asjast suure asja. Äkki, äkki, äkki... Ok, otsutasime, et ikka helistame. Õde võttis julguse kokku ja seletasime juhtumist. Et noh, ise ka täpselt ju ei tea, mis see on, AGA parem karta kui kahetseda.. ju?? Ma vähemalt mõtlesin nii. 

Noh, helistasime siis. See neiu telefonis oli väga selline rahulik ja mõistev ning küsis rahulikult kõik olulised küsimused jnejne. Kõik läks kenasti, öeldi et nad siis umbes saadavad kellegi vaatama. Nii. Siis umbes 10 min läks mööda.. Ja see tuli hakkas nagu tagasi väiksemaks minema.. isegi päris väikseks läks. Me siis õega mõtlesime, et pagan, nüüd eriti tobe, kui seal tegelikult midagi polnudki ju..Sest sealt oli nati ka mingit tümmi kuulda (mida me ka sellele naisele telefonis ütlesime). Ok, mõtlesime, et helistame uuesti ja ütleme, et tundub nagu hakkab tuli vaibuma. Siis vastas mingi muu naine ja ütles, et teate, juba saadeti üks auto sinna uurima. Noh okei.. Eks me siis ootasime, ma ikka hoidsin pilku peal koguaeg. Iseenest oli ju tegelikult natuke põnev  ka! 

Järsku, saate aru, õe maja ees on suur vilkuritega tuletõrjeauto...Ja siis teine veel tema järel.. Nagu what?? KAKS SUURT AUTOT SAATSID?? :D Alright then. Kuna õde pidi oma aadressi andma telefonis, siis need autod sõitsid vist kohe  meile maja ette kuna suurt lõket ju kuskil tegelt väga näha ei olnud. Siis me just hakkasime välja minema, kui õde sai siukse kurja kõne sealt tuletõrje kohast, ala minge nüüd kurat välja, saatsime teile ju autod, et kus te nüüd ikka olete, minge kohe välja. Ok, läksime välja ja siis õde seletas neile poistele autos, nii nagu lood on, et tuli on hääbund, kuid midagi siiski tundub olevat. Nad siis läksid vaatama sinna. Ja siis nagu oligi kõik..Aga kui need autod sinna tule juurde jõudsid (vilkuritega) siis ma sain aru, et pagan, see tuli pidi ikka olema mega suur! Sest et see oli sama kõrgune või isegi kõrgem, kui need vilkurid seal kaugel tundusid. Terve järgmise tunni vältel sõitis kahtlaselt palju autosid majast mööda. (Õde elab suht out of nowhere kohas :D) Seega tundub, et oli ikkagist mingi pidu kellelgil, aga nagu kammoon? Kes teeb siukest lõket nimodi? Et äkki siis läks käest ära neil see vms? Ma ei tea, igastahes mina täiega põdesin ja muretsesin, aga kas ma muretsesin üle? Kas me poleks pidanud helistama ja mingit draamat sellest tegema? Kas tuletõrje poisid tegid mõttetu sõidu linnast välja? Kas see raiskas ainult nende aega? Aga mis siis, kui olekski olnud mingi suurem tulekahju? Siis oleks ju pärast süüdi tundnud, et me ju nägime ja oleks saanud midagi teha? Ja miks see pagana naine nii agressiivselt ja vihaselt pidi tagasi helistama ja õiendama? Miks ajada kellelgi sellise vastiku tunde peale, et me tüütasime ju ainult neid?

Tuli nüüd jube pikk jutt, aga öelge mulle, kas teil ka selliseid olukordi on olnud? Et nagu on midagi, aga ei tea kas ikka on, ja kas ikka tasub tüüdata, kui ise ka kindel pole, kas on midagi ohtlikku. Mida te teeksite sellises olukorras? Ja lisaks, on teil kogemusi olnud nende telefoni teenindajatega, et on kurjad ja sellised nagu piinleks seal telefoni otsas ja iga väike kõne on nagu mõttetu ja jätab lolli tunde? Kirjutage mulle oma kogemustest palun!

Õe juures saab alati head ja paremat. Homemade kaneelirullid ja pitsakringel!

 Smuuti kõikvõimalikest asjadest - jäätis, maasikad, banaan, mahl ja minujaoks üks üllatavalt maitsev astelpaju :)

Marta :)

HÄÄ & HALB

Olen peaaegu kaks nädalat Eestis olnud.. Mõtlesin kirja panna, et mis on Eestis hea ja mis halb. Kuna ma olen elanud eemal juba päris pikka aega, siis iga kord siia tulles, panen tähele asju, mida Eestis elades võibolla nii väga tähele ei pannudki. Või ei osanud väärtustada? Ma toon välja pigem lihtsad tavaelu punktid, mitte mignit deepi poliitikat ja muud jama.. :D

_______________

Miks on Eestis hea?

☆ Eesti on mu kodumaa, ja mujal elades saad sa aru, kui kallis kodumaa siiski on! Ja siin on alati hea, no matter what.

☆ Mulle kuidagi tundub, et siin on ikka nii palju rohkem valikuvõimalusi. Ma ei tea, kas see tuleb sellest, et ma veel niii hästi prantsusekeelt ei oska. Näiteks mingi keeltekooli valikuvõimalused tunduvad siin palju paremad. Prantsusmaal on nagu ala kaks kindlat keeltekooli ja ongi kõik põhimõtteliselt :D (Kuigi noh, kindlasti on veel, aga ma raudselt ei oska lihtsalt otsida :D)

☆ Eestis on palju valikuvariante shoppamiseks :D Jah, ma olen shoppahoolik, seega, minu jaoks on see oluline punkt :D Siin on palju kaubanduskeskuseid, ja suuri poodide valikuid. Eks kindlasti tüdineb siin nendest ka lõpuks ära ning olgem ausad, et nüüdseks on minul ära tüüdanud need ühed ja samad poed Prantsusmaal. Ehk siis et, mul on eriti põnev hetkel Eestis shoppamas käia :D

☆ Eraldi punktina toon välja, et siin on KALTSUKAD!

☆ Ja veel eraldi toon välja, et minu arvates on ka toidupoodides mitmekesisem ja põnevam toodete valik!

☆ Asjaajamisi on siin kerge ajada. Enamus asjad saab neti kaudu tehtud. Ja pole vaja mingit sadat paberit, et ala kõige lihtsamat asja teha. (Näiteks käisin ma id-kaarti tegemas, ainult isikut tõendavat  dokki oli vaja, et seda teha. Prantsusmaal oleks mul sellejaoks kindlasti sadat muud asja vaja - dokumenti, elukoha tõestamis paberit, töölepingut ja maitea mis jura veel :D )

☆ Eestis on ju nii ilus!

@õe juures

☆ Ma ei tunne siin end nii väga ohus. Siin ei ole inimesed nii agressiivsed. Ei ole vaja AK47 rünnakuid lambist teha siin, eksju :D

☆ Ja viimaseks pluss punktiks toon ma selle, et riietumis stiil on siin julgem. Ma julgen õhtuti lühkadega käia, või peole minnes mini seelikuid panna. Ma ei tunne end siin ebamugavalt, kui mul on selga pantud midagi väga ilusat, aga samas lühikest, või näiteks on naba väljas.. See ei tee mind kohe ju mingiks shady-ladyks, ekju? Prantsusmaal kahjuks nii ta kipub olema. (Sellepärast haarasingi võimalusest kinni, ja võtsin kaasa riided, mida ma Prantsusmaal väga ei saaks kanda, hihihi)

Miks ei ole Eestis hea?

☆ Ma ei tea, kas on minust viisakas seda öelda, aga mul on lihtsalt niiiii kahju, et ma kuulen oma emakeelt vähem, kui venekeelt. Ilmselgelt ma igatsen välismaal olles eesti keelt. Tahaks kuulda seda tänavatel, aga ei kuule seal olles. Siis tulen Eesti, mõeldes, et jesss! saan emakeelt kuulda tänavatel, bussis, rongis...Aga ei, hoopis kuulen venekeelt, nii umbes 85%.. nagu what??? Ikka nagu oleks kuskil mujal riigis, mitte Eestis. Ütlen ausalt, et mulle ei meeldi see.

☆ Eestis on elu ikka päris kalliks juba läinud! Mõnda "poppi" restorani minnes on hinnad juba põhimõtteliselt samad, mis Prantsusmaal. Väga hull ikka...

☆ Ja ega siis ju palke ka ei tõsteta eksju? :D Ikka rügad 12h igapäev ja siis saad vaevalt neli sotti kätte. Oleneb muidugi tööst!

☆ Eesti suvi ikka tase.. Hetkel ongi Eestis suvi, aga nädala pärast läbi kindlasti! :D Woop woop.

☆ Ma ikka ja jälle imestan, et iga pisikese asja eest tuleb nagu maksta... Eelmine aasta läksime sõbrannaga välja sööma. Võtsime mõlemad klaas vett, mille eest me pidime ala pea ühe euro maksma, ja siis sõbranna tahtis sidruni viilu sisse.... ja pidi SIDRUNIVIILU eest maksma???? See juba on mu jaoks naeruväärne... Juu siis olen luksusega ära harjunud. :D Nagu sidruniviil oleks jube luksus eks.....Kuigi noh, ka vesi on Prantsusmaal restoranides tasuta, aga Eestis ju too much to ask?

_______________

Ongi kõik. Kindlasti on neid punkte veel ja veel, aga hetkel tulid just need meelde. Olen isegi suht üllatunud, et miinuseid tuli nati vähem, kui plusse. See teeb mul ainult meele heaks! :) (Kuigi ideaalis oleks võinud veel vähem ju olla) Sest, et ega ei tahagi väga negatiivne olla. Peab rohkem positiivselt ikka mõtlema, ning suuremat rõhku panema headele asjadele ja halbadest üle olema! 

Suvi on ka siia vaikselt jõudnud, ei tea muidugi kui kauaks.. Tundub, et kisub vihmale ikka ära. Too good to be true, eksole?

Olge ikka armsad, mu kallid eestlased! Olgem positiivsed.

Marta 

@teise õe juures

MEANWHILE IN ESTONIA... || OOTD

Ma nüüd olen eemal olnud veidi. Kuigi jah, olen küll Eestis, aga siiski pole ma väga blogimise peale mõelnud. On palju muud olnud teha :)

Olen sõpradega aega veetnud. Olen käinud õdede juures, nendega tsillinud. Ja lisaks veel nende armsate lastega aega veetnud ja neid babysittinud. Ma olen ikka kõige õnnelikum tädi maailmas! Mul on kõige armsamad väiksed õdede lapsed. Mul on neid lausa neli! Üks põhjus, miks Prantsusmaal kurb on, ongi see, et ma ei saa nendega aega veeta ja näha kuidas nad kasvavad.. Aga see eest jällegi, kui neid nii harva näen, siis nende nägemini on lihtsalt niiiiiiiiiiiii hea :) Väiksed (või noh suured juba) tupsikud! ♥ Minu Instagramist võite neid ka näha :)

Eile käisime mu Mariliga jalgpalli vaatamas. Olime suht segaduses, et kellega Flora siis mängis lõpuks, aga ikkagi oli mingisugune Makedoonia tiim vist! :D 

Linna tagasi kõndides, üle selle viadukti, mõtlesime teha paar OOTD pilti. Valgus oli väga mõnus, ja õues oli niiiiiiiiiiii soe, kuigi kell oli juba 9 poole tiksumas. Kas suvi on tõesti Eestisse nüüd lõppude lõpuks jõudnud? Või äkki tõin lihtsalt ise sooja kaasa Prantsusmaalt? :D Hetkel seal küll ei sooviks nii väga olla.. 40 kraadi kell 10 õhtul? 

Täna on plaanis ühe õe juurde minna päevitama, ja siis õhtul hoopis plaan teise õe juurde minna nädalavahetuseks! Woop woop!

Kampsun - Vero Moda / Maxi kleit - Gina Tricot / Rihmikud - Jennyfer / Kott - Aliexpress / Päikeseprillid - Ray Ban 

Olge tublid!

Marta