Mis uut? Uus on see, et aeg on kolida! Kuhu? LYONI!!! Jah, lõpuks ometi on tulnud see aeg, et me lahkume Grenoblist. Ma olen nii õnnelik! Lyon on mu lemmik linn - kodu! Meie sõbrad on seal, Lucase perekond. Mul on nii hea meel!
Sügisel Lyonis tehtud. Hetkel olengi selline! :D
Tegelikult teame me minekust juba kuskil kaks-kolm nädalat. Aga kuna lihtsalt miskit ei olnud veel official-official, siis ei tahtnud me väga ka kuulutada. Aga nüüd on meil mõlemal lahkumis avaldused antud, uus korter leitud (JAAA!!!!) ning vana korteri omanik teadlik, et kolime. Ehk siis, kõik on official!!!!!!
Selle nädala alguses käisime me kortereid vaatamas, ning leidsime selle one and only korteri. Ma olen nii põnevil. See on värskelt renoveeritud. Korralik dušširuum...avatud köök elutoaga...Need ilusad prantsuse pärased seina sees olevad kapid...Kamin (ilu-kamin siiski)... Kõrged laeni aknad...mida veel! Kahe toaline, aga ülimalt avatud..Asukoht on ka ideaalne. Väga ligidal meie eelmisele elukohale, aga noh, keegi ei tea ju kus ma enne elasin, haha! Paar pilti piilumiseks:
Mis plaan meil siis on ?
Lucas läheb jälle kooli! Mul nii hea meel, et ta seda otsustas teha. Et end veelgi arendada. Ja noh, mul endalgi on see plaan. Oleks vist aeg? Ma usun, et saaksin hakkama... (keeleliselt). Hetkel on küll plaan tagasi tööle minna oma vanasse töökohta. Tundub, et koht on mul seal igastahes olemas! Kõigepealt lähen tööle, ning hakkan siis uurima erinevaid kursuseid. Mis kursuseid, nendes räägin hiljem!
Juuli kuu plaanime vabaks võtta. Puhata, uude korterisse sisse sättida ja elada. Ja loodetavasti ka puhkusel ära käia. Ning siis augustist olen taas töö-inimene.
Ma olen lihtsalt siiralt nii õnnelik. Terve see aasta, mis me siin Grenoblis olime.. Ma koguaeg nagu ootasin midagi. Kui ma tööl hakkasin käima, siis noh,alguses olin õnnelik, et jälle tööd saan teha. Mingi hetk muutus kõik nii raskeks ja keeruliseks. Tol hetkel hakkasingi nagu ootama, et noh, kas lähme juba tagasi Lyoni või ei. Tahtsin tööd vahetada, aga nii palju asju tuli koguaeg ette, ja siis mõtlesin, et pagan, ei saa või ei hakka nüüd ju lahkuma, et kaua pole jäänud. Et mis siis,kui nüüd just tuleb Lucas ütlema, et teeme minekut ning siis ma ei hakka ju ala üheks või kaheks kuuks uut tööd otsima, sest minu jaoks on see veidi keerulisem ja stressirohke. Nii ma siis jäingi ikka ja jälle sinna samma töökohta...oodates muudkui...Ja nüüd viimaseks see aeg saabus.
Eelmine aasta, kui Lucas tuli koju uudisega, et ta sai Grenoblisse tööpakkumise, siis ma nutsin - kurbusest ja segadusest ja ma isegi ei tea millest. Väga õnnelik ma igastahes ei olnud. Võib-olla ärevil, et mis saama hakkab, aga mitte väga õnnelik. Nüüd, kui Lucas helistas mulle ja teatas, et ta sai kooli sisse ning et me lähme tagasi Lyoni, ma jälle nutsin. Aga seekord olid mu pisarad kindlasti rõõmupisarad ning justkui kergendus tunne. See suur ootustunne saab lõpuks läbi. Nüüd on tegelikult uus ootust tunne - et tahaks juba kolida! Aga noh, ühe kuu pärast (või isegi vähem) hakkab kõik toimuma.
Kui mõelda, et kas ma hakkan miskit Grenoblist igatsema... On see vist mu rõdu. Hetkel istungi rõdul, kirjutan, võtan päikest samal ajal. Ja noh, vaade pole ka paha siit rõdult aga kui aus olla, siis ma ei pane seda vaadet enam tähelegi...
Ühesõnaga - me kolime taas Lyoni, ning me mõlemad lihtsalt oleme õnnelikud. Vahepeal me lihtsalt vaatame teineteisele silma ning naeratame, ning mõlemad lihtsalt teame, et me naeratame, kuna me lähme tagasi koju! :D
Lyon - here we come again! ♥
Juhtusin täitsa juhuslikult blogi peale ja nüüd vesistan siin nagu väike beebi. Olin ise nimelt aasta tagasi Lyonis, kaks päeva, aga siiski, ning armusin sellesse linna. Tegu on tõepoolest imelise linnaga ja ma võiksin iga hetk tagasi sinna minna. Eriti hoolikalt vaatasin korteripilte, nii üksühele sellega, kus ma ise ööbisin ja äratundmisrõõm on ikka niii suur. Samas prantsusmaal ongi vist hästi palju taolisi kortereid. Eriti lahedad ongi need ilukaminad :D
VastaKustutaSulle soovin aga palju palju edu :)